Lasketiiru nõuded Eestis: siseministri määrus nr 39

Mida määrus nr 39 tegelikult ütleb

Kehtiv alusdokument on siseministri 05.10.2026 määrus nr 39 Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded, mis kehtestati relvaseaduse § 84 lõike 7 alusel ja jõustus 10.10.2026. Terviktekst on Riigi Teatajas. Uue määruse § 32 tunnistas kehtetuks sama pealkirjaga siseministri 26.02.2021 määruse nr 12, nii et viited sellele ei ole enam ajakohased. Määruse § 1 lõike 1 järgi kehtivad nõuded lasketiirule ja laskepaigale, kus on lubatud lasta kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudsest tulirelvast, tsiviilkäibes lubatud sileraudsest tulirelvast ja harjutusrelvast.

Rikošetti käsitleb määrus mõistete kaudu. Paragrahvi 2 punkti 16 järgi on rikošett haavlite, kuulide, nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude põrkumine maapinnalt või takistuselt. Punkti 12 järgi on mitterikošettiv materjal või objekt, mis kuulitabamuse korral deformeerub või puruneb ega põhjusta nõuetekohasel kasutamisel kuuli või selle oluliste osade tagasipõrkumist laskja suunas ega väljumist lasketiirust. Punkt 5 loeb kõvaks pinnaks betooni, kivimid, vee, metalli, külmunud või nendesarnaste omadustega materjali, mis võib põhjustada rikošeti. Punkt 13 nimetab pehmeks pinnaks mulla, liiva ja murumätta, milles ei ole üle 30 mm läbimõõduga kive, samuti puidu, kummi või nendesarnaste omadustega materjali.

Rajatised ja alad

Paragrahv 2 määratleb ka rajatised; nende nimetusi tasub projekteerimisel kasutada täpselt määruse sõnastuses. Kuulipüüdja (punkt 3) on kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud rajatis või seade laskealal või märkideala taga, mis püüab kinni haavlid, kuulid, nende osad ja killud, vähendab rikošetiohtu ning piirab kuulide väljumist tiirust. Kuulisuunaja (punkt 4) on samadest materjalidest rajatis, mille ülesanne on kaitsta valgusteid, ventilatsiooni, lage ning sihtmärki hoidvaid ja teenindavaid süsteeme. Põrkeplaat (punkt 15) on vertikaalne või horisontaalne kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või sellega kaetud rajatis, mis piirab haavlite ja kuulide väljumist tiirust. Kuulikindel sein (punkt 2), külgvall (punkt 7) ja tagavall (punkt 18) takistavad kuulide, rikošettinud kuulide ja kildude väljumist tiiru territooriumilt. Ohuala on § 4 lõike 1 punkti 5 järgi laskekohast sihtimisjoonest mõlemale poole ulatuv sektor, kus kuul või killud võivad tavalistes lasketingimustes lennata; mitme laskekohaga tiiru ohuala on kõikide laskekohtade ohualade summa. Paragrahv 3 jagab tiirud kahte liiki: lahtised või poolkinnised ning kinnised.

Lahtine ja poolkinnine lasketiir

Paragrahv 8 seob ohuala nõude vallide ja seintega. Märkideala taga peab olema vähemalt 5000 m pikkune ohuala, .22LR ääretulepadrunite ja sileraudse relva kuuli puhul vähemalt 2000 m (lg 3). Ohuala võib puududa, kui märkideala taga on tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel külgvall või kuulikindel sein ning need on vähemalt 4,4 m kõrged, kui lastakse optilise sihikuta püssist kuni 50 m, optilise sihikuga püssist kuni 100 m või püstolist ja revolvrist kuni 25 m kauguselt (lg 6), ning vähemalt 6 m kõrged, kui vastavad kaugused on 100 m, 300 m ja 50 m (lg 7). Optilise sihikuta püssist võib neil tingimustel lasta ka 100 m või 300 m kauguselt, kui kuulide väljumine on välistatud põrkeplaatide, laskekabiini või loodusliku reljeefiga ja kõrvaliste isikute pääs laskealale on takistatud. Kui tagavalli pealiskiht on külmunud sügavamalt kui 0,2 m, on ohuala vähemalt 200 m, kuid see võib puududa, kui tagavalli kuulipüüdjal on katus (lg 5). Laskmise ajal on inimeste viibimine ohualas keelatud (lg 2).

Paragrahv 10 kirjeldab vallide ja seinte ehitust. Tagavalli ja külgvalli laskealapoolne kaldenurk peab olema suurem kui 30° (lg 1). Tagavall võib olla kõvast pinnast, kui see on laskeala poolelt kaetud vähemalt 20 cm paksuse pehme pinnaga; tagavalli hari peab olema vähemalt 1,5 m laiune ja külgvallide puudumisel peab tagavall ulatuma äärmiste märklaudade keskpunktidest vähemalt 5 m kaugemale (lg 2). Külgvalli hari peab olema ühtlane ja vähemalt 1,0 m laiune (lg 3). Laskeala taga asuv kuulikindel sein peab olema kaetud vähemalt 8 mm paksuse terasplaadiga ja selle ees peab olema kuulipüüdja (lg 4). Laskeala küljel asuv kuulikindel sein peab olema laskeala poolelt kaetud vähemalt 50 mm paksuselt püstroovitusel 12 mm paksuse pressitud puitlaastplaadi, 12 mm vineeri, 12,5 mm kipsplaadi või muu samade omadustega mitterikošettiva materjaliga, nii et laskekohast ei oleks kuulikindlat seina näha, või peab seina tabamine olema takistatud põrkeplaatidega (lg 5). Katte alumine äär peab jääma maapinnast 30 mm kõrgemale, et katte taha sattunud kuulid ja killud välja kukuksid (lg 6).

Põrkeplaatide kohta ütleb § 9, et nende koostises ei tohi olla materjali ega objekte, mis võivad põhjustada haavlite, kuulide ja kildude väljumise ohualalt (lg 3), ning kõva koostisega põrkeplaat tuleb katta vähemalt 50 mm paksuse täispuidu või pressitud puitlaastplaadiga või muu paksusega, kuid samaväärsete omadustega materjaliga (lg 4). Laskeala pinnas peab olema võimalikult sile alates sihtmärkide joonest kuni kaugeima sihtmärgini (lg 1).

Laskesuusatamise tiirus on lubatud lasta ainult .22LR padruneid. Märkideala taga peab olema § 8 lõike 6 kohane, st vähemalt 4,4 m kõrgune tagavall või kuulikindel sein ning laskeala külgede põrkeplaat ja tagavalli kuulipüüdja võivad olla vähemalt 100 mm paksusest puidust (§ 14 lg 1–3).

Kinnine lasketiir

Siselasketiiru projekteerijale on kõige olulisem paragrahv 12. Lõige 1: seinad, lagi ja põrand peavad olema kuulikindlad või tagama, et haavlid, kuulid, nende osad ja killud lasketiirust ei välju. Lõige 2: seinad peavad olema kaetud vähemalt 1,2 cm paksuse mitterikošettiva materjaliga või peab seinte tabamine olema välditud põrkeplaatide abil. Lõige 3: ventilatsioon peab tagama püssirohugaaside äratõmbe tulejoonelt märkideala suunas. Lõige 4: vahetult tulejoone taga peavad seinad ja lagi olema kaetud müra summutava materjaliga, mitme tulejoonega tiirus üksnes alalise tulejoone taga. Lõige 5: märkideala taga oleva kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad tagama kõikide kuulide vastuvõtu. Lõige 6: pindu, kuhu koguneb laskmisest tuleohtlikke jääke, tuleb korrapäraselt puhastada.

Kuulipüüdja materjali ega paksust määrus arvuliselt ette ei kirjuta, vaid nõuab tulemust. Mitterikošettivuse nõue tuleneb kuulipüüdja mõistest (§ 2 p 3): rajatis peab olema kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või sellise materjaliga kaetud.

Kes annab nõusoleku ja kes kontrollib

Määrus ise nõusoleku andmise menetlust ei reguleeri. Relvaseaduse § 84 lõike 3 kohaselt peab lasketiiru või laskepaiga rajamiseks olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see rajatakse, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek; lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbrusse jääva lahtise tiiru puhul lisandub Transpordiameti nõusolek. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab tiir olema rajatud ja seadistatud nii, et kasutajate ja ümbruse ohutus oleks tagatud.

Määruse nr 39 järgi peab omanik tagama, et lasketiiru ja laskepaiga vastavust määruse nõuetele kontrollitakse vähemalt kord aastas; kontrolli, tulemuste dokumenteerimise ja puuduste kõrvaldamise korra kehtestab omanik sisekorraeeskirjas või muus asjakohases dokumendis (§ 7 lg 1 ja 2). Enne 10.10.2026 rajatud ja kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku saanud lasketiir ja laskepaik ning teenistusrelvi käitleva asutuse tiir peavad määruse nõuetele vastama hiljemalt 31. detsembril 2027 (§ 31 lg 2).

Mida see ehituslikult tähendab

Määrus ei nimeta kaubamärke ega tootetüüpe, vaid kirjeldab omadusi: kuulikindlus, mitterikošettivus, kõikide kuulide vastuvõtt. Arvulisi materjalinõudeid on vähe: siselasketiirus 1,2 cm seinakate, lahtises tiirus 8 mm terasplaat kuulikindlas seinas, 50 mm puitkate kõva koostisega põrkeplaadil ja 20 cm pehme pind kõval tagavallil. Sellest tulenevad üsna otsesed ehituslikud järeldused.

Märkideala taga on vaja kahte omadust korraga. Kuulipüüdja peab võtma vastu kõik kuulid (§ 12 lg 5) ja olema mõiste järgi kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või sellega kaetud (§ 2 p 3). Elastne materjal üksi neelab energiat, kuid ei pruugi kuuli peatada; terasplaat üksi peatab kuuli, kuid metall on § 2 punkti 5 järgi kõva pind, mis võib põhjustada rikošeti. Seetõttu ehitatakse kuulipüüdja praktikas kihiliselt: energiat neelav esikiht ja kuulikindel tagumine kiht. Sama loogika kehtib lahtise tiiru kuulikindla seina kohta: § 10 lõike 4 järgi peab 8 mm terasplaadi ees olema kuulipüüdja.

Seinad, lagi ja vaheseinad on kõige sagedamini alahinnatud osa. Paragrahvi 12 lõige 2 nõuab seintele vähemalt 1,2 cm paksust mitterikošettivat katet, kuid see on alampiir, mitte valmis lahendus. Betoon on kuulikindel, kuid § 2 punkti 5 järgi samal ajal kõva pind, mistõttu kõvad pinnad kaetakse materjaliga, mis kuuli deformeerib või kinni püüab.

Nurk loeb rohkem kui paksus. Seina või vaheseina kate toimib ainult siis, kui on läbi mõeldud, millise nurga all seda pinda üldse tabada saab. Väga lauge nurga all tabamused on ohtlikumad kui risti tabamused.

Siseruumis lisanduvad tuleohutus ja ventilatsioon. Paragrahvi 12 lõiked 3 ja 6 käsitlevad ventilatsiooni ja tuleohtlike jääkide puhastamist, mistõttu katematerjali tuletundlikkusklass ja emissioonid ei ole teisejärgulised.

Põrkeplaadid ja kuulisuunajad. Paragrahvi 9 lõike 4 järgi tuleb lahtises tiirus kõva koostisega põrkeplaat katta vähemalt 50 mm paksuse täispuidu või puitlaastplaadiga või samaväärsete omadustega materjaliga. Sisuliselt on see kate vahetatav kuluv kiht, mitte kandekonstruktsiooni osa. Kuulisuunajad on § 2 punkti 4 järgi mõeldud valgustite, ventilatsiooni, lae ja sihtmärgisüsteemide kaitseks, mis on eriti oluline siseruumis.

Nõuded ja tüüpilised lahendused

Tabel annab üldise ülevaate. Konkreetsed nõuded sõltuvad tiiru liigist, kasutatavatest relvadest ja laskekaugustest; nõusoleku annavad kohalik omavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Meie tooted ja määruse nõuded

Tarnime kahte materjali, mis on mõeldud just nende omaduste tagamiseks, mida määrus nõuab. Ütleme kohe selgelt välja: meie tooted ei ole ega saa olla määrusele nr 39 vastavaks sertifitseeritud, sest määrus ei näe materjalide sertifitseerimist ette ja lasketiiru nõuetele vastavuse üle otsustavad kohalik omavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet, mitte materjali tarnija. Meie saame tõendada materjalide omadusi ja anda projekteerijale vajalikud dokumendid.

Ballistilised kummiplokid 500×500×200 mm (42,5 kg, tihedus 850 kg/m³) on kuulipüüdja energiat neelav esikiht, mis paigaldatakse koos soomusterasest tagaplaadiga. Plokk üksi ei ole kuulipüüdja ega peata kuuli: katsetes läbis kuul tagaplaadita ploki, kuigi ohtlikku rikošetti ei tekkinud. 500 HB terasest tagaplaadiga peatus kuul täielikult ja plaat jäi terveks.

Rikošetivastased plaadid 40 ja 45 mm (34,4 ja 38,9 kg/m², tihedus 900 kg/m³) on mõeldud seinte, lae ja vaheseinte katmiseks ning laskeala pinnakatteks ehk just nendele pindadele, mida käsitlevad § 12 lõiked 1 ja 2.

Materjalidel on standardi EN 14041 kohane CE-märgis, need on klassifitseeritud standardi EN 13501-1 järgi ja siselasketiirude jaoks on saadaval raskesti süttiv C_fl teostus; lisaks on materjalid läbinud AgBB lenduvate orgaaniliste ühendite hindamise. Ballistilised katsed tehti Brüsseli Kuninglikus Sõjaväeakadeemias (ISO 17025, BELAC nr 273-TEST, VPAM-i liige), aruanded ES-230403 ja ES-240131. Plaatide katses rikošetti ei tekkinud ja kuulid jäid plaati kinni alates 13,3 kraadist (40 mm plaat); 45 mm plaadi ja 7,62×51 NATO puhul alates 15,1 kraadist. Ploki katses ei tekkinud rikošetti ühegi kaliibri puhul (9×19, 5,56×45, 7,62×39 ja 7,62×51) ning 500 HB terasest tagaplaadiga peatusid kuulid täielikult.

Täielikud katseandmed ja jaotuse kaliibrite kaupa leiate tootelehe katseandmete osast. Kui te pole veel valinud terasest kuulipüüdja ja kummilahenduse vahel, aitab otsustada võrdlus ballistiline kumm või terasest kuulipüüdja. Toodete tehnilised andmed on koondatud lehele ballistilised kummiplokid ja rikošetivastased plaadid.

Korduma kippuvad küsimused

Artikkel on avalikult kättesaadava õigusakti lühikokkuvõte üldiseks teadmiseks ega ole õigusnõustamine. Määrav on õigusakti kehtiv tekst ja pädeva asutuse otsus.