Lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded kehtestab siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 (RT I, 02.03.2021, 25). Kinnises lasketiirus peavad seinad, lagi ja põrand olema kuulikindlad (§ 7 lg 1), seinad kaetud vähemalt 1,2 cm paksuse mitterikošettiva materjaliga vähemalt 2 m ulatuses tulejoonest märkideala suunas (§ 7 lg 2), ning märkidejoone taga oleva kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad tagama kõikide kuulide vastuvõtu ja välistama ohtliku rikošeti (§ 7 lg 5). Lahtises ja poolkinnises tiirus asendavad seda tagavall, külgvallid ja kuulisuunajad (§ 6). Lasketiiru rajamiseks on relvaseaduse § 84 lõike 3 järgi vaja kohaliku omavalitsuse ja Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikku nõusolekut.
Mida määrus tegelikult ütleb
Kehtiv alusdokument on siseministri 26.02.2021 määrus nr 12 Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded, mis kehtestati relvaseaduse § 84 lõike 7 alusel ja jõustus 05.03.2021. Terviktekst on Riigi Teatajas. Määruse § 1 järgi kehtivad nõuded lasketiirule ja laskepaigale, milles on lubatud lasta kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudsest tulirelvast ja tsiviilkäibes lubatud sileraudsest tulirelvast.
Määruse tugevus on selles, et rikošett on defineeritud, mitte mainitud möödaminnes. Paragrahvi 2 punkt 1 sätestab, et ohtlik rikošett on nähtus, mille tagajärjel kuul või lendkeha kas põrkub või fragmenteerub ohtlikult, kui tabab kõva materjali või objekti. Punkt 2 määratleb omaduse mitterikošettiv — kõva materjali või objekti omadus, tänu millele see ei põhjusta ohtlikku rikošetti ning kuulitabamuse korral deformeerub või puruneb. Punkt 3 loeb kõvaks materjaliks või objektiks pinnase, materjali või aine, mille omadused või koostisosad võivad põhjustada ohtliku rikošeti; sulgudes on nimetatud ka vesi, jää ja külmunud materjal.
Alad ja rajatised
Paragrahv 3 lõige 1 jaotab tiiru aladeks ja nimetab neli rajatist, mille nimetused tasub projekteerimisel täpselt üle võtta. Tagavall (punkt 7) on vahetult sihtmärkide või märkidejoone taga asuv vall, mille eesmärk on püüda kinni kuulid, rikošettinud kuulid ja killud. Külgvall (punkt 8) täidab sama ülesannet laskeala külgedel. Kuulipüüdja (punkt 9) on rajatis märkidejoone taga, mille eesmärk on püüda kinni kuulid ja vähendada rikošetiohtu. Kuulisuunaja (punkt 10) on kuulikindlast või mitterikošettivast materjalist rajatis, mille eesmärk on vältida kuulide sattumist väljapoole lasketiiru või laskepaika. Ohuala (punkt 11) on laskekohast sihtimisjoonest mõlemale poolele 32 kraadi laiuselt ulatuv sektor; mitme laskekohaga tiiru ohuala on kõikide laskekohtade ohualade summa. Laskmise ajal on inimeste viibimine ohualas keelatud (§ 3 lg 2).
Lahtine ja poolkinnine lasketiir
Paragrahv 6 annab tagavallile mõõdud. Tagavalli kõrgus peab olema vähemalt 4,4 m, kui lastakse optilise sihikuta püssist kuni 50 m, optilise sihikuga püssist kuni 100 m või püstolist ja revolvrist kuni 25 m kauguselt (lg 2), ning vähemalt 6 m, kui vastavad kaugused on 100 m, 300 m ja 50 m (lg 3). Tagavalli hari peab olema vähemalt 1,5 m laiune ja külgvallide puudumisel peab tagavall ulatuma vähemalt 5 m üle äärmiste märklaudade keskpunktide (lg 4). Nõuetekohase tagavalli puudumisel peab märkidejoone taga olema ohuala vähemalt 2000 m väikesekaliibrilisest relvast laskmisel ja vähemalt 5000 m täiskaliibrilisest relvast laskmisel (lg 5).
Materjali kohta on § 6 lõige 9 üheselt selge: laskealal ning tagavalli ja külgvalli koostises ei tohi olla vähemalt 0,2 m sügavuseni kõva materjali ega objekte, mis võivad põhjustada kuuli ohtliku rikošeti. Lõige 10 lisab, et tagavalli materjali külmumisel üle 0,2 m sügavuseni on ohuala vähemalt 200 m — kuid ohuala võib puududa, kui tagavallil on kuulipüüdja. Kuulisuunajate kohta ütleb lõige 13, et nende koostises ei tohi olla ohtlikku rikošetti põhjustavat kõva materjali ning kõva koostisega kuulisuunajad tuleb katta vähemalt 5 cm paksuse materjaliga, nagu täispuit või pressitud puitlaastplaat, või muu paksuse, kuid sarnaste omadustega materjaliga, mis ei põhjusta ohtlikku rikošetti.
Kinnine lasketiir
Paragrahv 7 on siselasketiiru projekteerija põhitekst. Lõige 1: seinad, lagi ja põrand peavad olema kuulikindlad või tagama, et kuulid ei välju lasketiirust. Lõige 2: seinad peavad olema kaetud vähemalt 1,2 cm paksuse mitterikošettiva materjaliga vähemalt 2 m ulatuses alates tulejoonest märkideala suunas või peab seinte tabamine olema välditud kuulisuunajate abil. Lõige 4: vahetult tulejoone taga peavad seinad ja lagi olema kaetud müra summutava materjaliga. Lõige 5: märkidejoone taga oleva kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad tagama kõikide kuulide vastuvõtu ja välistama ohtliku rikošeti. Lõige 3 nõuab püssirohugaaside äratõmmet tulejoonelt ja lõige 6 tulejoone lähedaste pindade korrapärast märgpuhastust tuleohu vältimiseks.
Laskesuusatamise tiiru kohta täpsustab § 9 lõige 2, et tagavall võib olla madalam, kui sellel on kuulipüüdja, kuid mitte madalam kui 2,5 m, ning tagavall koos kuulipüüdjaga peavad olema vähemalt 4,4 m kõrged.
Kes annab loa
Määrus ise loamenetlust ei reguleeri. Relvaseaduse § 84 lõike 3 kohaselt peab lasketiiru või laskepaiga rajamiseks olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see rajatakse, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek; lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrusse jääva lahtise tiiru puhul lisandub Transpordiameti nõusolek. Sama paragrahvi lõige 4 nõuab, et tiir oleks rajatud ja seadistatud nii, et oleks tagatud kasutajate ja ümbruse ohutus.
Mida see tähendab füüsilise ehituse jaoks
Määrus ei nimeta kaubamärke ega tootetüüpe. See kirjeldab omadusi: kuulikindlus, mitterikošettivus, kõikide kuulide vastuvõtt, ohtliku rikošeti välistamine. Sellest tulenevad üsna otsesed ehituslikud järeldused.
Märkidejoone taga on vaja kahte funktsiooni korraga. Kuulipüüdja peab kuuli vastu võtma — see tähendab energiat neelavat materjali — ja välistama ohtliku rikošeti. Elastne materjal üksi neelab energiat, kuid ei taga alati peatamist; terasplaat üksi peatab, kuid on iseenesest kõva materjal § 2 punkti 3 tähenduses. Praktikas ehitatakse need kihtidena: energiat neelav esikülg ja kuulikindel tagumine kiht.
Seinad, lagi ja vaheseinad on kõige sagedamini alahinnatud osa. Paragrahv 7 lõige 2 seab miinimumiks 1,2 cm mitterikošettivat katet vähemalt 2 m ulatuses tulejoonest, kuid see on miinimum, mitte projekt. Betoon on kuulikindel ja samal ajal üks halvemaid pindu rikošeti seisukohalt, seetõttu kaetakse kõvad pinnad materjaliga, mis kuuli deformeerib või kinni püüab.
Nurk loeb rohkem kui paksus. Seina või vaheseina kate annab tulemuse ainult siis, kui on läbi mõeldud, millise nurga all seda pinda üldse tabada saab. Väga väikese nurga all tabamused on ohtlikumad kui risti tabamus.
Siseruumis lisandub tuleohutus ja õhk. Paragrahv 7 lõiked 3 ja 6 räägivad ventilatsioonist ja tuleohu vältimisest, mistõttu katematerjali tuleohutusklass ja emissioonid ei ole kõrvaline detail.
Kuulisuunajad ja laskeala pind. Paragrahv 6 lõige 13 lubab kõva koostisega kuulisuunaja katta vähemalt 5 cm täispuidu või puitlaastplaadiga või muu sarnaste omadustega materjaliga. See on selge signaal, et kate peab olema vahetatav kuluv kiht, mitte kandekonstruktsiooni osa.
Nõue, ehitus ja lahendus
| Nõue määrusest | Mida see ehituses tähendab | Tüüpiline lahendus |
|---|---|---|
| Kuulide vastuvõtt märkidejoone taga (§ 7 lg 5, § 3 lg 1 p 9) | Kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad võtma vastu kõik kuulid ja välistama ohtliku rikošeti | Energiat neelav esikiht koos kuulikindla tagumise plaadiga; lahtises tiirus tagavall koos kuulipüüdjaga |
| Rikošett seintelt ja laelt (§ 7 lg 1 ja 2) | Seinad, lagi ja põrand kuulikindlad; seinad kaetud vähemalt 1,2 cm mitterikošettiva materjaliga vähemalt 2 m ulatuses tulejoonest | Seina-, lae- ja vaheseinakate elastsest mitterikošettivast materjalist; alternatiiv on tabamuse vältimine kuulisuunajatega |
| Rajatiste ja seadmete kaitse (§ 6 lg 12 ja 13) | Kuulisuunajate koostises ei tohi olla ohtlikku rikošetti põhjustavat kõva materjali; kõva koostis tuleb katta | Vahetatav kaitsekate kõva koostisega rajatistel; sihtmärgimehhanismide ja postide katmine |
| Tuleohutus siseruumis (§ 7 lg 3 ja 6) | Ventilatsioon ja korrapärane märgpuhastus tuleohu vältimiseks; katematerjali käitumine tules on osa tervikust | Deklareeritud EN 13501-1 klassifikatsiooniga materjal; siseruumi jaoks raskesti süttiv versioon |
| Hooldus ja plii käitlemine (§ 4 lg 2 p 7, § 6 lg 9) | Sisekorraeeskiri peab sisaldama keskkonnakaitse korda; vallis ei tohi olla rikošetti põhjustavat kõva materjali | Sektsioonidena ehitatud püüdur, kus kulunud ala vahetatakse ploki või plaadi kaupa; plaanitud pliieemaldus |
Tabel on orienteeriv. Konkreetsed nõuded sõltuvad tiiru liigist, kasutatavatest relvadest ja laskekaugustest; nõusoleku annavad kohalik omavalitsus ja Politsei- ja Piirivalveamet.
Meie tooted nende nõuete taustal
Tarnime kahte materjali, mis katavad täpselt neid omadusi, mida määrus nõuab. Üks piir tuleb kohe paika panna: meie tooted ei ole ega saa olla määrusele nr 12 vastavaks sertifitseeritud — määrus ei näe materjalide sertifitseerimist ette ja lasketiiru nõuetele vastavuse üle otsustavad kohalik omavalitsus ja Politsei- ja Piirivalveamet, mitte materjali tarnija. Meie saame tõendada materjali omadusi ja anda projekteerijale dokumentatsiooni.
Ballistilised kummiplokid 500×500×200 mm (42,5 kg, tihedus 850 kg/m³) toimivad kuulipüüdja energiat neelava esikihina, mis paigaldatakse koos soomustatud tagaplaadiga. Plokk üksi ei ole kuulipüüdja ega peata kuuli: katsetes ilma tagaplaadita läbistati plokk, ehkki ohtlikku rikošetti ei tekkinud. Koos 500 HB terasest tagaplaadiga peeti kuul täielikult kinni ja plaat jäi terveks.
Rikošetivastased plaadid 40 ja 45 mm (34,4 ja 38,9 kg/m², tihedus 900 kg/m³) on mõeldud seintele, lakke, vaheseintele ja laskeala pinnakatteks — just neile pindadele, mida § 7 lõiked 1 ja 2 puudutavad.
Materjalid on CE-märgistusega vastavalt EN 14041, klassifitseeritud EN 13501-1 järgi ning saadaval raskesti süttivas Cfl versioonis siselasketiirudele; lisaks on läbitud AgBB lenduvate orgaaniliste ühendite hindamine. Ballistilised katsed tehti Brüsseli Kuninglikus Sõjakoolis (ISO 17025, BELAC nr 273-TEST, VPAM-i liige), aruanded ES-230403 ja ES-240131. Plaatide katses rikošetti ei esinenud ja kuulid jäid plaati kinni alates 13,3 kraadist (40 mm plaat) ning 45 mm plaadi puhul 7,62×51 NATO korral alates 15,1 kraadist. Ploki katses ei esinenud rikošetti ühegi kaliibriga — 9×19, 5,56×45, 7,62×39 ja 7,62×51 — ning täielik kinnipidamine saavutati 500 HB terasest tagaplaadiga.
Täielikud katseandmed ja kaliibrite jaotus on tootelehe katseandmete osas. Kui valik terasest kuulipüüdja ja kummilahenduse vahel on veel lahtine, aitab võrdlus ballistiline kumm või terasest kuulipüüdja. Toodete tehnilised andmed on koondatud lehele ballistilised kummiplokid ja rikošetivastased plaadid.
Projekteerite või uuendate lasketiiru?
Saatke tiiru mõõdud, kasutatavad kaliibrid ja joonised. Vastame spetsifikatsiooni, pakkumise ja hankeks vajaliku dokumentatsiooniga, sealhulgas Kuningliku Sõjakooli katsearuannetega. Tarne kogu Euroopa Liidus Leedust, lühimate tarneaegadega Baltikumis. Hinnad päringu alusel; hankedokumentatsioon saadaval.
Küsi pakkumistBulletTrap Baltic — MB Murakana, Sudervės g. 12-3, Avižieniai, LT-14192 Vilniuse rajoon, Leedu (EL)
info@bullettrapbaltic.com · +370 682 38746
Korduma kippuvad küsimused
Milline õigusakt kehtestab Eestis lasketiiru ohutusnõuded?
Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuete kohta, avaldatud RT I, 02.03.2021, 25 ja jõustunud 05.03.2021. Määrus on kehtestatud relvaseaduse § 84 lõike 7 alusel ning kehtib tiirudele, kus lastakse kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudsest ja tsiviilkäibes lubatud sileraudsest tulirelvast.
Mis on kuulipüüdja ja mille poolest erineb see kuulisuunajast?
Määruse § 3 lõike 1 punkti 9 järgi on kuulipüüdja rajatis märkidejoone taga, mille eesmärk on püüda kinni kuulid ja vähendada rikošetiohtu. Kuulisuunaja on punkti 10 järgi kuulikindlast või mitterikošettivast materjalist rajatis, mille eesmärk on vältida kuulide sattumist väljapoole lasketiiru või laskepaika. Esimene töötab märkidejoone taga, teine suunab ja piirab kuule laskeala servades ja kohal.
Millise paksusega peab olema kinnise lasketiiru seinakate?
Paragrahv 7 lõike 2 järgi peavad lasketiiru seinad olema kaetud vähemalt 1,2 cm paksuse mitterikošettiva materjaliga vähemalt 2 m ulatuses alates tulejoonest märkideala suunas või peab seinte tabamine olema välditud kuulisuunajate abil. Seejuures peavad seinad, lagi ja põrand olema § 7 lõike 1 järgi kuulikindlad või tagama, et kuulid lasketiirust ei välju.
Kelle nõusolek on vaja lasketiiru rajamiseks?
Relvaseaduse § 84 lõike 3 kohaselt on vaja selle kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, kelle territooriumile tiir rajatakse, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikku nõusolekut. Lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbrusse jääva lahtise lasketiiru või laskepaiga rajamiseks või ümberehitamiseks on lisaks vaja Transpordiameti kirjalikku nõusolekut.
Kas ballistilised kummiplokid ja rikošetivastased plaadid on määrusele nr 12 vastavaks sertifitseeritud?
Ei. Määrus materjalide sertifitseerimist ette ei näe ja lasketiiru nõuetele vastavuse üle otsustavad kohalik omavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet. Materjalidel on CE-märgistus vastavalt EN 14041, EN 13501-1 klassifikatsioon koos raskesti süttiva Cfl versiooniga siseruumidele, AgBB emissioonihinnang ja ballistilised katsearuanded Brüsseli Kuninglikust Sõjakoolist. Need annavad omadused, mida määrus nõuab, kuid vastavusotsus puudutab lasketiiru tervikuna.
Artikkel võtab kokku avalikult kättesaadava õigusakti orienteerumiseks ega ole õigusnõustamine. Määrav on õigusakti kehtiv tekst ja pädeva asutuse otsus.